Hammas on organismi ainus kude, mis ei suuda ise end parandada. Igapäevane hoolikas süühügieen ja põhjalik katu eemaldamine aitab vältida suuõõne haigusi ja ennetada seetõttu ka suuremaid ravikulusid. Ehkki hambahari on üks peamisi leiutisi hammaste puhastamisel, siis hammaste vahele kahjuks täielikult harjaga ei pääse. Seega on vaja kasutada veel teisigi suuhooldusvahendeid. Kuid milliseid?
Meile on lapsepõlvest saati õpetatud, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Sellest ei pruugi aga piisata, eriti kui tehnika hammaste pesemisel on vale. Hambaharja tuleb hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit ning harjamist tuleb alustada purihammaste keele- või suulaepoolselt pinnalt. Hambahari tuleb suunata poolviltu igemevakku, et see puhastaks nii hambaid kui igemeid. Hambapindu tuleb pesta nii seest- kui väljastpoolt edasi-tagasi liigutustega. Eraldi tuleks harjata mälumispinnad.
Hoolikas harjamine kestab vähemalt 2-3 minutit. Enamikel elektrilistel hambaharjadel on olemas taimerid, mis märku annavad, kui see aeg täis on saanud. See on eriti kasulik lastele. Tavaliste hambaharjade puhul võivad abiks olla spetsiaalsed liivakellad. Oluline on siinkohal ka teada, et hambaharja tuleks vahetada iga kahe-kolme kuu järel ning ka peale haigust.
Kuid lisaks kõigele sellele tuleks katust puhastada ka keel, kas hambaharja või keelekaabitsaga. Samuti on olulisel kohal hambavahede puhastamine hambavaheharjade või hambaniidiga, kuna hambaharjaga hammaste vahelt kattu kätte ei saa.
Hambapasta
Hambapastade valik on tänapäeval juba väga lai. Üldjuhul võiks eelistada pastat, mis sisaldaks hambaemaili tugevdavaid aineid, millest tuntuim on fluoriid. Oluline on hambapastaga pestes kasutada õiget pesemistehnikat ja “sülita, ära loputa”-põhimõtte järgimine. Viimane on oluline, et pastajääkides olev fluoriid oma kasuliku toimega jätkata võiks.
Hambaniit
Selleks, et hambapasta jõuaks paremini kõikidesse vahedesse ja nurkadesse, kasuta enne hammaste pesu hambaniiti. Hambaniite leidub erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata kujul. Samuti leidub paisuvaid ning valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Mis vahaga (mitte)katmisse puutub, siis siin pole efektiivsuse erinevuses olulist vahet. Küll aga on mõnikord vahatatud niitidele lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi.
Hambaniite leidub nii rullikeeratuna karbis kui ka individuaalselt pakituna. Niiditamise puhul on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et iga vahet puhta niidiga puhastada. Hambaniit tuleb kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani viia, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis igeme veritsema paneb. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles nüüd eemaldatakse niit hambavahest ning liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde.
Hambavahehari
Hambavaheharjad on tõestatult efektiivsemad katu puhastamisel kui hambaniit. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele sobiva suuruse ja laiusega hari. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liiga suur see-eest kahjustab igemeid.
Interdentaalharju võiks kasutada regulaarselt vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki. Hari tuleks lükata kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt ülesse, ülemiste puhul ülalt alla. Harja tuleb liigutada õrnalt edasi-tagasi. Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi. Hambavaheharja eluiga on 10 kuni 15 päeva (või kuni harjased on kulunud).
Suuloputusvesi
Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid.
Tavapäraselt kuristatakse vett suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse see välja ega loputata veega. Suuvett ei tohiks kasutada koheselt pärast hammaste pesu. Soovituslik on kasutada suuvett pärast söömist halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks.
Ksülitooliga näts ja pastillid
Oluline roll on ka ksülitooliga toodetel. On teaduslikult tõestatud, et kunstlik magusaine ksülitool aitab ära hoida kaariese teket. Eriti soovitatakse ksülitooliga nätsu lastele, kellel lõikuvad jäävhambad, ja puberteedieas noortele.
Kui nätsus on 100% ksülitooli, peab seda närima 7 minutit, kui aga 13%, tuleb kahte padjakest närida 15 minutit. Selle ajaga katkestab ksülitool happerünnaku ehk pidurdab bakterite paljunemise ja mälumine mõjub hammastele puhastavalt. Nätsu peaks närima pärast sööki ja vähemalt 2-3 korda päevas. Ksülitooliga tooteid ei tohi süüa liiga palju, sest see võib tekitada kõhulahtisust ja -puhitust.
Hambakattu värviv tablett, pasta või vedelik
Need on põnevad tooted, millega saab nii enda kui ka lapse hambaid kontrollida. Punast värvi tablett tuleks suus peeneks närida, misjärel värvib see suus punaseks need kohad, millele tuleks hambaid pestes rohkem tähelepanu pöörata. Nii saad kiiresti ülevaate sellest, mis suus päriselt toimub. Sarnaselt toimivad ka indikaatorvedelik ning katukontrolli hambapastad, mis märgistavad ära katuga kohad ja toovad välja piirkonnad, kus harjamist ja niidiga puhastamist on rohkem vaja. Kusjuures katukontrolli pastat võiks kasutada just lapsed, kuna erinevalt tabletist ei jäta see pärast hambaid värvunuks ning tabletipuru ei jää hammaste vahele.
Millele veel mõelda?
Samuti on eraldi hooldusvahendeid proteeside, implantaatide ja breketite hoolduseks. Ning ka lastele mõeldud tooted vastavalt vanusele alates imikueast. Kui esimene hammas on lõikunud, peaks hakkama selle eest kohe ka hoolt kandma. Selleks on mõeldud silikoonist näpuotsaharjad, mille saab lapsevanem näpu otsa asetada ja sellega lapse suus ringe käia. Pastat ei ole vaja kasutada nii kaua, kuni laps seda välja sülitada ei oska.
Mõned soovitused, mida juba täna ära teha selleks, et hammaste tervist hoida:
- toitu tervislikult: söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega;
- janu korral joo vett;
- pea toidukordade vahel vähemalt kolm tundi pausi ja väldi snäkke;
- pese hambaid kaks korda päevas vähemalt kaks minutit;
- hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada;
- külasta hambaarsti kord aastas.