Hambaravi Tallinna kesklinnas

Hambahaiguste ennetamine

Hambahaiguste ennetamine on hambaarsti töös üks kõige olulisemaid aspekte. Tihtipeale kulub meie tööst enamus aega hambahaiguste poolt põhjustatud tagajärgede likvideerimisele, olgu selleks siis hambakaariese ravi (hambaaugu plombeerimine), juureravi, igemehaiguste ravi, lagunenud ja eemaldatud hammaste asendamine proteesidega. Küll aga saab inimene oma hammaste eest õigesti hoolt kandes enamjuhtudel kõiki loetletud probleeme vältida.

Õigete hügieenivõtete õpetamine, toitumisalane nõustamine, regulaarsel hammaste kontrollil ennetavate protseduuride teostamine (floorlakkimine, katu ja algava hambakivi eemaldamine, lõikuvate jäävhammaste fissuuride katmine silandiga jne) on ennetavad tegevused, mida hambaarstid meeleldi tutvustavad ja teostavad, et hoida ära kahjustuste tekkimist.

Hammaste harjamise tehnika

Hammaste regulaarne harjamine 2 korda päevas (hommikul ja õhtul) on harjumus, mis tuleb omandada juba lapseeas. Lastel tuleb alustada hammaste harjamist juba esimese hamba ilmumisest alates. Hea hambahari on pehmete harjastega ja lühikese peaga. Lastele tuleb hambahari valida vastavalt vanusele. Hambaharja tuleb hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit. Sellega väldime liigse surve avaldamist hammastele ja igemetele. Harjamist tuleb alustada purihammaste keele- või suulaepoolselt pinnalt.

Hambahari tuleb suunata poolviltu igemevakku, et puhastaks nii hambaid kui igemeid. Hambapindu pesta nii seest- kui väljastpoolt edasi-tagasi liigutustega. Eraldi harjata mälumispinnad. Hoolikas harjamine kestab vähemalt 2-3 minutit. Katust tuleks puhastada ka keel, kas hambaharja või keelekaabitsaga. Olulisel kohal on hambavahede puhastamine hambavaheharjade või hambaniidiga, kuna hambaharjaga hammaste vahelt kattu kätte ei saa.

Hambaniiti ja hambavaheharju tuleks kasutada 1 kord päevas, soovitavalt õhtuti, peale hammaste pesu. Vajaduse korral võib kasutada profülaktilist või ravitoimelist suuvett. Hambapastat pannakse harjale väikese küüne suurune kogus. Koolieelikutel tuleks kasutada spetsiaalset laste hambapastat. Kuni lapse kooli minemiseni peaks lapsevanem hammaste pesul lapsele abiks olema ja vajadusel hambaid üle harjama.

Meeles tuleb pidada, et suuõõne hügieeni seisukohalt on oluline hambakatu mehhaaniline eemaldamine hambaharja ja hambaniidiga, hambapasta ja suuvesi on vaid abivahendid.

Hambahaiguste diagnostika

Koostöös InnoMed diagnostikakeskusega on meie hambaravikliinikus spetsiaalne röntgenruum kaasaegse digitaalse röntgenseadmega, kus saab teostada minimaalse kiirgusdoosiga panoraamülesvõtteid, 3D pilte ja külgülesvõtteid. Igas hambaravikabinetis on kiire ja mugav röntgenseade digitaalsete kohtülesvõtete tegemiseks. Erinevad võimalused hambaravi diagnostikas võimaldavad hambaarstil oma tööd paremini planeerida ja õiget diagnoosi püstitada.

Samuti pakume panoraam-, 3D ja külgülesvõtete tegemise võimalust kolleegide poolt suunatud klientidele, kellele anname röntgenpildi kaasa plaadi peale kirjutatult. Röntgenuuringu teostamiseks eelnevalt aega broneerida ei ole vaja.

Hambaravi

Kaariese ravi seisneb kahjustunud hambakoe eemaldamises ja defektse koha täitmises täidismaterjaliga. Kuna täidismaterjale on mitmeid, siis on võimalik pakkuda erinevaid ravivõimalusi ja ravimeetodeid erinevates hinnaklassides. Kasutame oma hambaravis kvaliteetseid ja kaasaegseid materjale, saavutamaks maksimaalselt pikaajalist ja esteetilist tulemust. Suuremate defektide parandamisel parimaks lahenduseks on laboris valmistatud keraamilised või kuldtäidised, mille abil saab hammas taas anatoomiliselt korrektse kuju ja funktsionaalsed kontaktid.

Hambakirurgia

Hamba eemaldamise järgselt:

Üks kaasaegse hambaravi peamisi eesmärke on ennetada hammaste kaotust. Hamba säilitamiseks ning tervena hoidmiseks tuleb tarvitusele võtta kõik võimalikud meetmed, sest ka üheainsa hamba kaotamine võib mõjutada kogu hammastikku ning hambarea välimust. Sellegipoolest on vahel vaja hammas eemaldada (ehk teostada hambaekstraktsioon). Enamlevinud põhjused hamba eemaldamiseks on:
• ulatuslik kaaries (suured hambaaugud)
• kaugele arenenud periodontaalhaigus
• infektsioon või abstsess (põletikuline mädanik)
• ortodontiline korrigeerimine
• vales kohas paiknev hammas
• suhu mitte mahtuv tarkusehammas (võib vajada ka suukirurgilist operatsiooni)
• murdunud hambakroon või -juur.
Kui Teil on just hammas eemaldatud või on Teie hambaarst soovitanud seda teha, aitavad järgnevad soovitused Teil hamba eemaldamisele järgnevatel päevadel õigesti käituda. Kui aga ilmnevad komplikatsioonid või mõni asi tundub kahtlane, ärge häbenege uuesti hambaarsti poole pöörduda.
Pärast hamba eemaldamist asetatakse haavale marlitampoon. Hoidke marlitampooni suus 20 kuni 30 minutit, veritsuse jätkudes asetage paigale uus marlitampoon (võite neid hambaarstilt kaasa küsida) ja hammustage hambad kokku. Jälgige, et marlitampooni vahetamisel oleks Teie käed võimalikult puhtad. Vältige närimist, rääkimist umbes 30 minutit. Kui veritsus endiselt jätkub, asetage paigale uus marlitampoon.

Protseduuri järgselt on soovitatav VÄLTIDA järgnevaid tegevusi:

• söömist-joomist umbes 2-3 tunni jooksul
• suitsetamist (võimalikult kaua)- suitsetamine soosib veritsust ning segab haava paranemist
• haava üleliigset ärritamist keele, sõrme või hambaharjaga kuna nii võite tekitada ärrituse, infektsiooni ja/või veritsuse.
• vältige igasuguseid kompresse.
• vältige sülitamist ja kõrrest joogi imemist kuna see soodustab veritsust ja võib eemaldada haavast sinna tekkinud verehüübe. Verehüüve on vajalik haava korralikuks paranemiseks. Kuna tõenäoliselt uut verehüüvet ei teki, võib haav muutuda väga valulikuks ja paranemise aeg pikeneb.
• samal päeval vältige saunas käimist, tugevat treeningut ja füüsilist tööd ning päevitamist (veritsuse suurenemise oht).
Hammaste harjamine ja hoolikas suuhügieen aitab kaasa haava komplikatsioonideta paranemisele.

Soovitused:

• Peske hambaid harjumuspäraselt (2 korda päevas), haava piirkonnast ettevaatlikumalt
• Alates järgmisest päevast peale kirurgilist protseduuri loputage suud kloorheksidiini sisaldava loputuslahusega (küsi apteegist) või soolalahusega.
Soolalahuse valmistamine kodus: eelnevalt läbikeedetud vesi lasta jahtuda, lisada 1 klaasi vee kohta 1 teelusika täis söögisoola. Loputa suud 2 korda päevas, 5 päeva jooksul.
• Tursete ennetamiseks tasub kirurgilise protseduuri päeval põse välisküljele asetada jääkott (mähkida see eelnevalt räti sisse) ning hoida seda 20 minuti kaupa 20 kuni 60-minutiste vahedega. Mõningane kudede turse trauma järgselt on normaalne. Üldiselt möödub see paari päeva jooksul. Kui tursega kaasneb palaviku tõus ja halb enesetunne, võtke ühendust oma hambaarsti või perearstiga.
• Niitide eemaldamine: kui niidid ei ole "isesulavad", siis tuleb need lasta eemaldada 7-10 päeva jooksul.
• Valu leevendamiseks võtke arsti poolt soovitatud valuvaigisteid. NB! vältida verd vedeldavaid preparaate (nagu aspiriin). Valu tugevus ja kestvus on individuaalne, haavavalu võib kesta mõnest päevast mõne nädalani.
• Sööge tavapärast toitu niipea, kui tunnete, et see on võimalik. Eelistage alguses siiski jahedaid ja pehmemaid toite (nt jogurt, banaan) ning vältige väga kuumi ja vürtsikaid toite. Esimestel päevadel on oluline juua piisavalt vedelikke.
Haava paranemine võtab aega ja nõuab kannatust. Kui haava on sattunud toiduosakesi ja valulikkus haavas on lisandunud, oleks parem tulla hambaarsti vastuvõtule haava puhastama.

Parimate soovidega,

Dr. Astrid Anton

Teksti koostamisel on kasutatud materjale hambaarst.ee-st

Hammaste proteesimine

Võimaldab saavutada esteetilisi ja kauakestvaid stabiilseid tulemusi.

suust eemaldatavad proteesid
• tugibüügelproteesid
• plaatproteesid
• totaalproteesid

fikseeritud proteesid
• laminaadid
• keraamilised ja metallokeraamilised hambakroonid
• sildproteesid

kombineeritud proteesid

Igemehaiguste ravi

Igemehaigused on tõsised põletikulised haigused, mis ravimata jätmisel võivad viia hamba kaotuseni. Kaks põhilist haiguslikku seisundit on gingiviit ja parodontiit. Igemehaiguste peamisteks põhjustajateks on hambakatus olevad mikroobid. Lisaks mikroobidele mõjutavad igemete tervist ka suitsetamine, pärilikkus, hormonaalsed muutused, stress, ravimid, diabeet ja teised immuunsüsteemi mõjutavad haigused. Haigus võib haarata ühte või mitut hammast.

Igemehaiguste sümptomid:
• Igemete veritsus hammaste pesemisel, niiditamisel või kõvade toitude söömisel
• Igemete punetus, turse, pakitsustunne
• Halb hingeõhk
• Halb maitse suus
• Hammaste tundlikkus, valulikkus söömisel ja hammaste harjamisel
• Igemete taandumine
• Hammaste suurenenud liikuvus ja vahede tekkimine hammaste vahele

Eemaldamata hambakatule hakkavad süljest ladestuma mineraalsoolad, mis muudavad pehme hambakatu hambakiviks. Hambakivi võib aja jooksul toidu-ja tubakapigmentide toimel värvuda kollakas-pruunikaks kuni mustjaks. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetele ja ülemiste purihammaste põsepoolsetele pindadele, kuna sinna avanevad süljenäärmete juhad.

Igemepõletik ehk gingiviit on parodondi haiguste üks kergemaid vorme. Gingiviidi üks levinumaid põhjusi on ebapiisav suuhügieen. Haiguse esimesteks tunnusteks on igemete punetus, turse ja veritsemine hammaste harjamisel. Gingiviit on pöörduv protsess. Profesionaalse ravi ja edasise õige suuhügieeniga on gingiviit täiesti väljaravitav.

Ravimata gingiviit võib edasi areneda parodontiidiks. Ajajooksul hambakatt levib ja kasvab igeme alla. Katus olevad mikroonbid aga toodavad toksiine, mis ärritavad iget. Toksiinid stimuleerivad kroonilise põletikureaktsiooni, mille tulemusel hakkab lagunema ige ja hammast ümbritsev luukude. Ige eraldub hamba küljest ja tekivad igemetaskud (tühi ruum igeme ja hamba vahel). Mikroobid tungivad igemetaskutesse. Haiguse süvenedes taskud muutuvad sügavamaks ja järjest rohkem igeme- ja luukudet hävib. Kahjuks esineb kaebusi selles haigusstaadiumis vähe. Lõpuks hammaste kinnitus hävib ja hammas tuleb eemaldada. Seega, igemehaigused kulgevad enamasti salakavalalt, ilma olulisi kaebusi tekitamata. Seetõttu tuleks järgnevate ohumärkide ilmnedes koheselt arsti vastuvõtule pöörduda:

• Igemete punetus, turse, hellus, valu suupiirkonnas
• Igemete veritsus hammaste harjamisel, niiditamisel või kõvade toitude söömisel
• Igemete taandumine või eemaldumine hambast, põhjustades krooniosa pikenemise
• Liikuvuse suurenemine ja vahede tekkimine hammaste vahele
• Püsiv ebameeldiv lõhn
• Hammaste asendimuutused kokku hammustamisel
• Muutused eemaldatavate proteeside istuvuses

Igemehaiguste ravi seisneb hambakivi ja hambakatu eemaldamises hamba pindadelt ja igemetaskutest. Lisaks on väga olulisel kohal õige suuhügieen. Seetõttu koostatakse ravikäigus ka individuaalne hügieeniprogramm. Vajadusel kasutatakse medikamentoosset ravi.

Pärast igemeravi:
• Igemete veritsus võib alguses suureneda
• Igemed ja hambakaelad võivad olla tundlikud.
• Vältida tuleks kuuma/külma, magusat/haput sööki/jooki
• Igemete valu korral tarvitada vajadusel valuvaigistit
• Jälgida arsti poolt antud koduse hügieeni nõuandeid – puhastada hambavahesid hambavaheharjakeste või hambaniidiga
• Loputada suud kaks korda päevas 10-14 päeva jooksul peale ravi kloorheksidiini sisaldava suuloputusvedelikuga (nt. Corsodyl/Parodontax), soovitavalt 20-30 min peale hammaste pesu. Loputuslahus võib tekitada hammastele pigmenti, kuid see ei ole püsiv (hambaarst saab ravijärgselt eemaldada).

Süljetest - miks ja kellele?

Kui küsite kas hambahaigusi on võimalik ennetada, siis jah, otse loomulikult on see võimalik. Selleks on olulised vähemalt kaks aspekti.

1. Väga tähtis on jälgida suhkrukella põhimõtteid - mille kohta eestikeelset lisainformatsiooni leiab internetist, aga ka meie Facebooki kodulehe postitustest.
2. Teiseks tuleb käia regulaarselt hambaarsti vastuvõtul hambaid ja igemeid ning limasketasid kontrollimas, et varakult tekkivaid probleeme märgata.

Mida aga teha, kui hammastes tekib aasta-aastalt uusi probleeme, kuigi regulaarsus nii hammaste koduse hoolitsuse ja hambaarsti külastuste osas on paigas ja kõik teadaolev on selleks tehtud, et hammastesse ei tohiks uusi kahjustusi tekkida?
Siis peaks asuma asja põhjalikulmalt uurima. Selleks on Roseni Hambakliinikus hea võimalus süljetesti tegemine.

Test ise ei ole uus, aga on kasulik läbi teha igal inimesel vähemalt kord elus. Test on valutu ja mugav. Testi käigus saame uurida, kas sülg, mis on tegelikult võimas kaariese ja hambaerosioonide vastu võitlev kehavedelik, on oma ülesannete kõrgusel. Teame, et iga toidukord tekitab suus pH muutuse ehk nö happerünnaku. Sülg hakkab seda protsessi kohe neutraalsema suunas muutma ehk rakendab puhverdusvõimet. Kui aga sülg on oma võimekuse kaotanud (või see on vähenenud), siis happerünnaku mõjud kestavad suus kaua ja hambakaaries ja emailierosioonid tekivad kergesti. On teada omavaheline seos, et mida väiksem on süljerituse kiirus, seda halvem on ka selle puhverdusvõime. Kui sülge tekib väga vähe nimetatakse seda kserostoomiaks. Kuiv suu tekitab ebamugavustunnet ja sellistel patsientidel on ka suurem risk „hambaaukude“ tekkeks.

OLULINE! Testi tegema tulles peaks patsient vältima söömist-joomist, hammaste pesemist ja suuloputamist ning suitsetamist ja nätsu närimist vähemalt 1 tund enne visiiti.

Testi tegemiseks broneerime 60 minutit, mille jooksul teostame visuaalse sülje vaatluse ja jälgime pisikeste limaskesta pinnal olevate süljenäärmete tööd. Mõõdame tavalist ja stimuleeritud sülje eritumist ajas (mõõtetopsikuga). Seejärel määrame stimuleeritud süljest selle pH väärtuse, mida näitab lakmuspaber. Siis kasutame saadud sülge ka puhverdusvõime hindamiseks. Lõpuks hindame kõiki saadud tulemusi ja teeme omad järeldused. See on testi kõige huvipakkuvam osa. Sest siit saame teada, kas uute kaariesekahjustuste tekkimisel on süüdi sülje kvaliteedi langus või see, et patsient ei ole piisavalt hoolikas olnud suhkrukella põhimõtete jälgimisel.

Testi hind on 40 eurot